Pokkeristrateegia

Tihti räägitakse, et pokkerimängu reeglite õppimine käib ruttu, kuid tõeliselt oskusliku mängu jaoks tuleb kõvasti vaeva näha. See lehekülg annab mõned näpunäited, mis aitavad saada edukaks pokkrimängijaks, üldiseid pokkeri nõuandeid ja strateegianippe uutele mängijatele, samuti mõned rohkem arenenud mõisted, et meenutada põhitõdesid.

Pokkerit võib võtta väga tõsiselt või ka kerge meelelahutusena (või mõlemat). Kui soovid olla pidevalt võitev mängija, nõuab see igal juhul palju aega ning pühendumist. Teisisõnu pead selleks kõvasti vaeva nägema. Paljud mängivad pokkerit ajaviiteks, kuid ka sellisel juhul pole põhjust kaotada. Kui oled otsustanud, millisel eesmärgil soovid mängida, teeb see hilisemad otsused ja mängusessioonid palju lihtsamaks.

See on ütlematagi selge, et pokkeris on palju ainulaadseid väljendeid. Selleks, et lauas segadusse ei läheks, on tähtis õppida selgeks mõned põhifraasid.

Alustuseks tutvu kindlasti meie pokkerisõnastikuga, kus on kirjas erinevad pokkeriterminid. Pokkeris on palju oskuskeelt, kuid paari mängu järel muutuvad need sõnad ja kontekst, kus neid kasutatakse, arusaadavaks.

Isegi maailma parimatel pokkerimängijatel tuleb ette perioode, millal nad kaotavad. Oleks viga loota igal korral võitu. Sinu eesmärgiks peaks olema võimalikult hea mäng igal sessioonil. Sellisel juhul oled olenemata kaartidest ja võitudest üldkokkuvõttes siiski plussis.

Paljud mängijad teevad vea ning hindavad oma pokkerimängu iga sessiooni arvestuses eraldi. Sinu eesmärgiks peaks olema võimalikult hea mäng igal korral ja võimalusel. Mida lähemale sellele eesmärgile jõuad, seda paremad tulemused sind ootavad.

Pokker on puuduliku informatsiooniga matemaatiline mäng. See võib tunduda üpriski keeruline, kuid tegelikult see seda pole. Üldiselt võib öelda, et võitev pokkerimäng algab otsusest, milliseid stardikäsi mängida. Kui osaled pangas laua parimate kätega rohkem kui sinu vastased, võidad sa ka neist rohkem.

On äärmiselt oluline teada, milliste alguskätega tasub mängida, kuid see on vaid pokkeristrateegia üks osa. Kui oled õppinud selgeks stardikäte põhitõed ning mõistad kuidas su asukoht lauas otsuseid mõjutab, on järgmiseks sammuks kogu edasise mängu planeerimine. Professionaalseid mängijaid eraldab algajatest asjaolu, et nad mängivad pärast stardikäte valikut vastastest palju paremini.

See kehtib eriti käe lõpu poole tehtud otsuste puhul. Nende oskuste hulka kuulub pot odds (panuste suuruse ja pangas juba oleva summa suhte), arvutamine, panustamismustrite ära tundmine, bluff ning positsiooni edukas kasutamine. Aastate pikkune pokkerimängu kesk- ja lõppfaasi harjutamine tasub end kindlasti ära, sest mida rohkem su oskused arenevad, seda suuremaks muutuvad ka võidud.

Võitva pokkerimängija järgmine tähtis oskus on tilti vältimine. Tegemist on olukorraga, kus kehva mängu või halva kaardijooksu korral muutub mängija maniakaalseks ning püüab kaotusi kiirelt tagasi teha. Vastased kasutavad taolisi emotsioone kindlasti sinu vastu, kuid vaid siis, kui lubad neil seda teha. Taoline emotsionaalne mäng põhjustab halbu otsuseid ning kaotuseid. See võib juhtuda kõigiga ja tihti on ainukeseks lahenduseks mängu katkestamine. See on täiesti lubatud, sest soovi korral võid juba 10 minuti pärast jätkata. Laud ootab sind ka homme ja ülehomme.

Üks asi, mis muudab pokkeri nii põnevaks mänguks on suur valik erinevaid lähenemisviise, stiile ja võimalusi mängida. Enamiku stiile saab jagada järgmiste kombinatsiooniks:

• „Tight” ehk vaoshoitud: lähenemisviis, mis väärtustab ettevaatlikkust, mängitakse suhteliselt vähe käsi ja ei võeta liiga palju riske.
• „Loose”: vaoshoitud mängu vastand, mängitakse palju käsi ja võetake suuremaid riske.
• „Agressiivne”: lähenemisviis, mis hõlmab palju panustamist, pankade avamist ja suurte panuste tegemist, et panna teised surve alla.
• „Passiivne“: agressiivse vastand, makstakse sagedamini kui panustatakse, lastes vastasel dikteerida, kuidas tegevus kulgeb.

Mõtle pokkerit mängides omaenda lähenemisele. Kas mõni ülaltoodust kirjeldab sind?

Kui su vastus on „kõik ja mitte ükski neist“, siis oled sa millegi jälil. Võimalus „käike vahetada“ ja muuta oma stiili pokkerilauas on väga kasulik, sest jäigalt mängides oled etteaimatav. Siiski soovitame, et mängijad, kes alustavad, püüaksid keskenduda vaoshoitud-agressiivse mängustiili kombinatsioonile.

Selle stiili omandamine peaks aitama sul harjuda agressiivse panustamisega, mis on oluline pikaajaliseks eduks, püüdes samal ajal mängida enamasti häid käsi enne floppi, mis aitab õppida distsipliini ja vältimist sattumist liiga paljudesse rasketesse olukordadesse marginaalsete kätega. Rohkem kogemusi hankides ja mängu täiustades on võimalik lõdvestuda ja muuta oma stiili, kuid peaksid alati püüdma jääda agressiivseks.

Diilerinupul ehk buttonil on tavaliselt viimane mängija, kes panustamisvoorus tegutseb, ja viimasena tegutsemine on taktikaline eelis, kuna sa juba tead, kuidas su vastased on käitunud. Diileri positsioon muutub pärast iga kätt, nii et see eelis jagatakse kõigi mängijate vahel, et hoida mäng õiglane.

Taktikalise eelise enda kasuks pööramiseks on üldiselt mõistlik mängida rohkem käsi, kui oled „hilises” positsioonis (nt pärast seda, kui enamik mängijaid on juba tegutsenud) kui „varases” positsioonis. Head mängijad mängivad sageli hiliselt positsioonilt suurema valiku stardikätega, kuna positsiooni lisakasu annab neile suurema paindlikkuse ja rohkem võimalusi kui lihtsalt käe väärtus.

Kui mängid vastastega, kes peavad enne sind tegutsema, siis öeldakse, et sul on nende suhtes „positsioon“, samas kui nad on „positsioonilt väljas“. See eelis võib olla märkimisväärne.

Hea käe valik on alati oluline, nagu ka arusaam, et mida rohkem mängijaid on vastamisi, seda suurem on võimalus, et vähemalt ühel neist on tugev käsi. Aga sa leiad ka olukordi, kus hästi ajastatud bluff võib võita panga, mille muidu kindlalt kaotad.

Kui pokkerimängija blufib, mida ta siis saavutada püüab? Nad üritavad oma vastast parema käega loobuma sundida. Nii lihtne see ongi. Enamikus pokkerimängudes on suurem osa kätest rämps, need tasub enne floppi maha panna. Samuti on palju marginaalseid käsi, millega ei tasu liiga palju mängumärke lauale jätta. Sellisel juhul muutub bluffimine väga oluliseks, sest see annab sulle teise võimaluse võita.

Edukas bluff veenab vastast, et hoiad kaarte, mis neid võidavad, seega on oluline arvestada, kuidas mäng neile paistab. Kui sul oleks tõesti sellised kaardid nagu vastastele tundub, siis kuidas sa mängiks? Kas lugu, mida sa räägid oma tegevusega laua taga, on järjepidev ja loogiline?

Bluffides mõtle kindlasti kogu käsi läbi, et näha, kas lugu on loogiline. Kui otsustad panustada sinna kui oma viimasele lootusele panga võitmiseks, on tõenäosus suur, et tark vastane näeb selle läbi.

Tõenäosus on võimalus väljendada tõenäosust, et midagi juhtub. Näiteks mündiviskel on võrdne tõenäosus, et tulemusek on „kiri“ või „kull“ – me võiksime väljendada seda tõenäosust kui üks ühele (1:1, või „võrdsed võimalused“) – iga kord, kui tulemuseks on „kiri“, on tulemus sama tõenäosusega teine kord „kull“. Mõelge, kui suur on tõenäosus veeretada kuus kuueküljelisel täringul: iga kord, tulemus on kuus, on tõenäoline, et see maandub erineval arvul viis korda, nii et me saame väljendada kuue veeretamise tõenäosust kui 5:1.

Vaatame nüüd tavapärast olukorda pokkerimängus: sul on neli ristit ja ootad, et viimane risti langeks riverile, mis annab sulle masti ja panga võidu. 52 kaardiga kaardipakis on 13 ritit ning kaks neist on sinu käes ja veel kaks laual, jättes alles üheksa ristit. Kui kaks kaarti on sinu käes ja neli laual, siis on riveril 46 kaarti, millest üheksa võidavad sulle panga – need üheksa kaarti on sinu võidukaardid ehk outid.

Nii et tõenäosus, et sa saadmasti on 37:9 (37 kaarti 46-st ei anna sulle masti, samas üheksa annab). See suhe 37:9 ehk masti saamise tõenäosus on ligikaudu 4:1.

Kasutame üleval toodud näidet, et vaadaa „võidu ja riski suhet“ – võimalikku võidetavate mängumärkide arv vs panka panustatavate mängumärkide arv.

Oletame, et oled vastamisi ainult ühe vastasega ja loodad viimast ristit riverilt. Pangas on juba 10 ja vastane panustab oma viimased 10. Võid maksta, lootes ristile või loobuda. Mis on õige käik? Matemaatika on lihtsam, kui arvatagi oskad!

Sellises olukorras palutakse sul maksta 10, et püüda võita 20 – see on täpselt 2:1 võidu ja riski suhe. Aga nagu me teame, on tõenäosus, et sa saad masti, 4:1. Võttes 4:1 riski ainult 2:1 võidu nimel ei käitu sa just kõige targemalt ja peaksid mastitõmbest loobuma.

Aga mis siis, kui pangas on juba 90, ja vastane panustas oma viimase 10? Sellisel juhul palutakse sul maksta 10, et püüda võita 100 – täpselt 10:1. Kui sulle pakutakse 4:1 riski võtmisel väljamakset 10:1, on see hea samm. Sellisel juhul peaksid maksma.